Müügikohad
Viiruste kohta

Mis on viirus?

  • Viirused on mikroorganismid, mis on bakteritest väiksemad ja ei saa kasvada ega paljuneda väljaspool elusrakke.
  • Viirused hõivavad elusrakke ja kasutavad nendes sisalduvaid aineid enda elus hoidmiseks ja paljunemiseks.
  • Viirused koosnevad valgukestas asuvast geneetilisest materjalist (DNA või RNA). Need võivad paljuneda, tehes täiusliku või vigadega (mutatsioonid) koopia; see võime muteeruda on põhjus, miks mõned viirused on võimelised iga nakatunud inimese kohta veidi muutuma, muutes ravi keeruliseks.
  • Viirused põhjustavad inimestel paljusid levinud nakkusi ja on vastutavad ka paljude haruldaste haiguste eest.
  • Kergemateks viirushaigusteks on tavaline külmetus (tavaliselt rinoviiruste poolt põhjustatud), gripp on keskmise raskusega, mõnesid raskemaid viirusi põhjustavad hepatiit ja inimeste papilloomviirused (HPV). Üks keerulisemaid viiruse põhjustatud haigusi on AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom), mida põhjustab HI-viirus (inimese immuunpuudulikkuse viirus).

Põhifaktid külmetusviiruste kohta

Viiruste tüübid
Külmetushaigusi põhjustavad sageli rinoviirused, aga ka koroonaviirused, adenoviirused ja respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV).

Levimine
Viirused levivad piisknakkuse kaudu, kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib.

Sümptomid
Kõige sagedasemad sümptomid on valus kurk, köha, kinnine nina, aevastamine, peavalu ja üldine nõrkustunne.

Peiteperiood
Külmetusviiruste tüüpiline peiteperiood on 1 kuni 3 päeva.

Ravi
Viiruse vastu toimivad valuvaigistid, ninaspreid või losengid ja nina limaskesta niisutamine.

Ennetamine
Oluline on jälgida hügieeninõudeid, pesta sageli oma käsi ja vältida kokkupuudet nakatunud inimesega.

Lühike video selle kohta, kuidas viirus siseneb organismi:

Veel viiteid

  1. John, Pramod R. John (2008). Textbook of Oral Medicine. Jaypee Brothers Publishers. p. 336. ISBN9788180615627.. CDC. 6 October 2015. Retrieved 4 February 2016.
  2. Eccles R (November 2005). „Understanding the symptoms of the common cold and influenza“. Lancet Infect Dis. 5(11): 718–25.
  3. Bennett, John E.; Dolin, Raphael; Blaser, Martin J. (2014). Principles and Practice of Infectious Diseases. Elsevier Health Sciences. p. 750. ISBN9781455748013.
  4. Allan, GM; Arroll, B (18 February 2014). „Prevention and treatment of the common cold: making sense of the evidence.“. CMAJ : Canadian Medical Association.
  5. Heikkinen T, Järvinen A (January 2003). „The common cold“. Lancet. 361(9351): 51–9. Arroll, B (March 2011). „Common cold“. Clinical evidence. 2011 (3): 1510. 3275147 . 21406124.
  6. Kim, SY; Chang, YJ; Cho, HM; Hwang, YW; Moon, YS (21 September 2015). „Non-steroidal anti-inflammatory drugs for the common cold.“. The Cochrane database of systematic reviews. 9: CD006362.
  7. Simasek M, Blandino DA (2007). „Treatment of the common cold“. American Family Physician.
  8. Pelczar (2010). Microbiology: Application Based Approach. p. 656
  9. Michael Rajnik; Robert W Tolan (13 Sep 2013). „Rhinovirus Infection“. Medscape Reference. Retrieved 19 March 2013.
  10. National Institute of Allergy and Infectious Diseases. 27 November 2006. Archived from the the original 6 September 2008. Retrieved 11 June 2007.
  11. Eccles, Ronald; Weber, Olaf (2009). Common cold.